Paekivi on Eesti rahvuskivi alates 4. maist 1992.
4. mai on paepäev.
Eesti Paeliit ühendab Eesti rahvuskivi – paekivi – väärtustavaid isikuid. Paeliidu südameasjaks on kõik paekivi uurimise, tutvustamise, tootmise ja kasutamisega seonduv.
Paevana Rein Einasto pink
27. augustil 2021 avati Tallinna Tehnikakõrgkooli ees Väike-Ameerika tänaval paekivist ja termotöödeldud puidust Rein Einasto nimeline pink. Geoloog Rein Einasto on Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessor, elupõline paekivi uurija, looduskaitsja, paekivi Eesti rahvuskiviks nimetamise algataja ja eestvedaja, presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler ning Eesti Paeliidu asutajaliige ja paevanem.
Pingi ideelahenduse ja disaini looja on Leonardo Meigas, paekivi on käsitsi murtud Pärtli Pae kivimurrus ja töödeldud Hillar Müüri töökojas.
Ühtlasi avati Tehnikakõrgkooli ruumes ehituspae püsinäitus, mis kajastab väikest kuid silmapaistvat osa paevana Rein Einasto elutööd.
4. mai: Eesti rahvuskivi – paekivi päev
Täna on Eesti rahvuskivi paekivi päev!
Tervitused paepealse maa rahvale Paeliidult!
Oleks vast mõnusam tunne
elada lembel Jamaikal,
või kus mühaks mu unne
metsik ja põhjatu Baikal,
või kus viinapuust marjad
ise mul kukuksid suhu,
või kus kaamelikarjad
rändaksid ei-tea-kuhu.
Sündida salvitud peres,
hõbelusikas peos,
seisuseväärikus veres,
miljon võimalust eos.
Aga näe, rannakäär paene
Tuhkatriinuks sai minu,
istun ja korrutan vaene
paepealsel kasvanud linu.
Ühtlane, sõlmeta lõng
on minu ainuke uhkus.
Einel on ükssama hõng,
rahakotil on puhkus.
Padi nii mühklik kui mütar,
pikutan kulunud baikal,
mõtlen, kas Põhjamaa tütar
elada oskaks Jamaikal,
kusagil Capril või Hiinas
saaksin kas silmile und ma,
troopika pimedas piinas
igatseks, igatseks lund ma,
igatseks välku ja rahet,
härmatist, tormi ja halla,
tööd, millel polegi vahet,
koduste tähtede alla.
Tilluke maa nagu pihk,
aga siit leida võib paljut –
põhjavalguse vihk
aimata annab kaljut,
mastimetsade väge,
jõgesid, järvi ja merd,
suusamurdmise mäge,
rahvast, kes segatud verd.
Tuisud ja tuulevaikus.
Tihaste tsiitsitav parmas.
Maakera ilusam paik, kus
elada armas.
Lehte Hainsalu
Ilmunud kogus “Laps tahab klassi kammitsaist lahti” (1984)
Paeliit õnnitleb juubilari
Täna on 80. juubel meie seltsi auliikmel Helle Perensil, Eesti rahvuskivi – paekivi – väsimatul uurijal ja propageerijal.
Kogu Helle tööelu möödus Eesti Geoloogiakeskuses, andes meile geoloogiliste aruannete kõrval neljast raamatust koosneva monograafilise uurimuse „Paekivi Eesti ehitistes“ I–IV (2003, 2004, 2006 ja 2010), millele lisandus 2012. aastal „Looduskivi Eesti ehitistes“. Paekivi värvivarjundites ja mustris on ta näinud huvitavaid motiive ning lõigatud ja lihvitud paeplaati delikaatselt töödeldes on ta loonud kümneid kordumatuid taieseid – paepilte. Selle ulatusliku ja hindamatu väärtusega töö kõrvalt on Helle leidnud aega ja tahtmist korraldada paenäitusi, lugenud paekivi ehituslikke omadusi käsitlevaid loenguid Kunstiakadeemias, konsulteerinud ajaloolasi ja kunstiajaloolasi, arhitekte ja restauraatoreid. Oma vaiksel ja tagasihoidlikul moel, järjekindlalt tegutsedes on Helle sümpaatia ja armastus paekivi vastu viinud põhjalike uurimusteni ja huvitavate kunstiliste tulemusteni.
Palavad õnnitlused Sulle Helle!
Paeliit ja Paevana
Paevana paetervitus paepäeval
Paevana tervitus Paepäeval
4. mail 2020
Tänase Paepäeva puhul
ilmtingimata, igal juhul:
Laskem kividel kõneleda,
paestel pankadel pajatada,
et koos tunneksime ära
paesse peidet salapära.
Küllap on meeles
selges eesti keeles:
Palju kultuuri on kivis
pikkade ajastute rivis.
Palju kivi – kultuuris,
ajaloosündmusis suuris.
Kivis peidus on aegadetagune elu
ja juurdleva vaimsuse mõtiskelu;
kivi peidab inimelu võlu ja valu,
hingetuid ka kivimeister ei talu.
Kivisse kantuna olevik põlistub,
üleisikuline inimeses õilistub.
Kivis on paljude põlvkondade vaev,
allaheidetute põlgus ja raev;
rahva elupõline maa-ootus
ja kustumatu priiuse lootus.
Vaadates kivile kestvamalt silma,
tajume tagamaid, igavikulist ilma;
püsiväärtused saavad puhtama värvi,
ootused ja lootused ei riku närvi.
Püsigu sihid meis selged, suured,
seisku sügaval kodumullas juured!
Jätkuks julgust ikka enesest anda,
südames vaikivalt vastutust kanda.
Mahekultuursete tervitustega
paevana Rein Einasto
Kallid kivisõbrad, armsad paeliitlased!
Laskem kividel kõnelda,
paestel pankadel pajatada,
aegadel hääletult heliseda!
Et tunneksime ärapaesse peidet salapära.
Pidagem Paepäeva
Kokku tulles
ka eemal olles.
Vahetagem paepilte,
Mõtisklegem mõnusalt,
Mahekultuurselt.
paevana Rein Maiega
Paevana jõulutervitus
Rahvusmaastikel, mandril ja saartel
paeste pankrannikute puhtad põhjaveed,
nagu elavad hinged rajavad teed
kihtide vahelt läbi armastuse ja hoole
päikesevalguse, avaruse poole…
Purikates peegelduv vabanemise võlu,
Põhjala karge Looduse uinuv vaikus,
puhkeva kevade hellitav paitus,
kivise ajaraamatu igavikuline ilu
„tõejärgse reaalsuse” nurki silub.
Kallist Jõulurahu,
loomisrõõmsat Uut Aastat
Soovib paevana Rein
detsember 2018
Kivi ja jää talvine vaatemäng uue Võerdla lõunapoolse kogujatee ääres
Hiljuti avatud Peterburi maanteega paralleelselt kulgeva Võerdla lõunapoolse kogujatee ääres on näha pikk paepaljand. Külmakraadid vorminud paepragudest väljuvad veenired pidulikult valgeteks ja kohevateks.
Fotod: Martin Vällik
Paepäev 4. mai 2018
Eesti Paeliidu näitus „Paekivi – rahvuskivist rahva kiviks“ ja
tekstiilikunstnik Ehalill Halliste näitus „Pae peal“
Paide Muusika- ja Teatrimajas 04.05.2018-30.06.2018
Näitus avatakse Paepäeval 4. mail kell 14.00
Eesti Paeliit soovib seoses EV 100 tähistamisega tuua paekivi rahvale lähemale paenäidiste, paekivi kasutusloo ning uudse loomingulise lähenemise kaudu.
– Paekivi looduses ja ehitistes – I korruse fuajee. Väljapanek geoloog Helle Perensi
kivimpaladest ja toetavatest infotahvlitest
– Lasnamäe ehituslubjakivi – II korruse kammersaali esine ruum. Geoloog Rein Einasto kollektsioon Lasnamäe ehituslubjakivi murdmiskihtidest, kui enimkasutatud ehituspaeliigist, lihvitud kivimpalade näol ning Helle Perensi fotolõuendid selle kivimi kasutamisnäidetest ehituses
– Paekivi loomingus – II korruse jalutusruum. Ehtekunstnik Raili Vinni ja Signe Taremaa paeehted, Margus Rebase graveeritud paeveerised ning Helle Perensi ja Beata Vessarti ühisloomingus valminud kollektsioon “Paekivi ilu hoieldes”, mis koosneb paemustritega lõuenditest ja tekstiilitoodetest. Oma katsetusi paekivil esitleb Triin Yerlikaya Porkuni paemuuseumist. Paeleidude ilu tutvustab ka Paeroosi talu peremees Ain Aasa Lääne-Virumaalt.
Tekstiilikunstnik Ehalill Halliste gobeläänide sari “Pae peal”
(15 vaipa a 150×150 cm) – II korrruse jalutusruum
Kunstnik on võtnud oma gobeläänide aluseks läbi aegade Põhja-Eesti meelisehitusmaterjali ning kandnud paekivimustrid gobeläänidesse, sest Eesti paekivi on üllatavalt mitmekesine, nii struktuurilt kui ka koloriidilt.
Mis saab paest – kivist, kui see kanda üle tekstiili?
Näituse avapäeval on lastel võimalus maalida paeveeristele
5. ja 6. mail koolilastele paeteemalised töötoad Ain Aasa juhtimisel
Näituse korraldavad Eesti Paeliit, tekstiilikunstnik Ehalill Halliste ja Paide Muusika- ja Teatrimaja.
Näitus on avatud kuni 30.juunini.
Paekäik Pae parki 28. juunil
Paekäik Pae parki toimub kolmapäeval 28. juunil kell 16-17. Juhendajaks on Lasnamäe linnaosa valitsuse arhitekt Leili Müür.
Kohale saab kerge vaevaga bussiga nr 67 või 68, sõites KUMU peatuseni. Autoga tulijatel soovitame parkida ülemisse KUMU parklasse. Koguneme Lasnamäe linnaosa valitsuse juures ja sealt liigume edasi Pae parki.
Osavõtt on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.
Paekäik Linnahalli 12. juuni 2017
Eesti Paeliit kutsub 12. juunil kell 17.oo-18.00 peakäigule Tallinna Linnahalli, kus linnahalli projekteerinud arhitekt Raine Karp tutvustab hoone saamislugu ja paekivi kasutust selles.
Kogunemine alates 16.45 Tallinna Linnahalli peasissekäigu juures. Üritus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.
Täna on paekivi Eesti rahvuskiviks tunnistamise juubel
Eesti Paeliit soovib õnne kõigile eestimaalastele:
Täna on PAEKIVI EESTI RAHVUSKIVIKS TUNNISTAMISE JUUBEL.
25 aastat tagasi, 1992. a. nimetas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eesti Geoloogia Seltsi ettepanekul rahvussümboli rahvuskivi – eesti paekivi. Sellest ajast on 4. mai Paepäev.
Saaremaa ja Põhja-Eesti pankrannik, millest tuntuim Toompea nõlv on saanud meie maad tutvustavaks sümboliks. Paasi on murtud sajandeid. Lubjapõletamise kunsti omandades rajati aastasadu vastu pidanud müüre. Kuid paas pole meie jaoks lihtsalt hall ehituskivi.
Paas on meie aluspõhi, eestlase olemise ja püsimise sümbol.
Paesed on meie esiisade kätega ehitatud paljud Eestimaa kirikud ja mõisad, nii nagu meie vanaisade enestegi kodutalude hooned. Paesse on raiutud maailmakultuuri varamusse kuuluvaid kunstiteoseid.
Paas on Eestimaa rahvuslik rikkus, mida me varasemail aegadel oleme müünud Peterburi, Soome, Rootsi ja kaugemalegi.
Eesti paelasundid on kivististe rikkuse poolest unikaalsed kogu Euroopas ja on seepärast olnud teadusliku uurimise objektiks ligi kakssada aastat.
Me oleme paasi raisanud ka mõttetult ja sihipäratult, seetõttu vajab see kivi mitte ainult kaitset, vaid ka taasväärtustamist. Tammsaare on öelnud: „sinililled ei valeta, aga päristõde on kivides”. Kui rukkilill on meie leivavilja ja suitsupääsuke maakodu sümbol, siis paekivi rahvuskivina kannab meie iidset püsivust Läänemere kargetel randadel.
Eesti Paeliit asutati, 23. aprillil 1992. a Kuressaare II paekonverentsil. Paeliidu põhieesmärk on pae kasutamise ja paekultuuri väärtustamine.
Paeliidu liikmeskonna ekspertteadmised on abiks vanade paeehitiste renoveerimisel, uute paeehitiste kavandamisel ja ehitamisel (nt. kunstimuuseum KUMU) ning paest loodusmälestiste kaitse alla võtmisel.
Paeliidu koduleht asub aadressil https://paeliit.wordpress.com
Eesti Paeliit - Union of Estonian Limestone 